Permanent Representation of Estonia to the EU :: Alalise esinduse uudised

European Union Agrees on Need to Deepen Internal Market

Tue, 16 Oct 2012 21:00:00 GMT

While preparing for a session of the European Council that will focus on the future of the economic and monetary union, today’s session of the European Union General Affairs Council in Luxembourg also emphasised the importance of developing the European Union internal market and its special role in restoring the EU’s competitiveness.

We are very pleased with the plan to deepen the internal market, and it is the most ambitious plan for developing the European Union internal market since the 1980s, said Estonian Ambassador to the European Union Matti Maasikas, who represented Estonia at the meeting. “We must also benefit from the crisis, and now is a good moment to move forward with ambitious plans,” Maasikas noted. “The internal market as a source of economic growth should, in Estonia’s opinion, be valued equally with other measures for boosting competitiveness, such as domestic structural reforms and foreign trade,” he added.

Maasikas stated that we need an internal market with such reach and depth, thanks to which Europe can be globally competitive. Estonia’s proposals for the better functioning of the transportation market have been taken into account when preparing the conclusions for the European Council. We emphasise that infrastructure development is a priority as well as the importance of a common services market.

On the topic of a banking union, Ambassador Maasikas said that it would be vital to have the involvement of all 27 European Union member states. Countries that belong to the euro zone and countries outside of it must all keep an open mind. A monetary union must serve the common market well and therefore we must look further into the future while also taking account the everyday concerns of citizens and restoring their trust. For this, it is necessary to move forward with the planned changes as well as the democratic control mechanisms tied to the changes.

Additional information:
Helen Ennok, press spokesperson, Estonia’s Permanent Representation to the EU
+32 474 98 16 57

Foreign Minister Urmas Paet: Israel-Gaza Conflict Must Stop Immediately

Sun, 18 Nov 2012 22:00:00 GMT

At a meeting of the European Union foreign ministers in Brussels today, Foreign Minister Urmas Paet said that the international community must do everything in its power to end the Israel-Gaza conflict.

“We must prevent the loss of any more civilian lives,” he stated. Paet said that Estonia and the European Union strongly condemn the missile attacks from Gaza towards Israel. “Israel has the right to protect itself. At the same times, civilian lives must be protected and both sides must respect international humanitarian law,” he added.

The Estonian foreign minister noted that the escalation of the situation in Gaza is extremely dangerous and the consequences are unpredictable in terms of both Israel-Palestine bilateral relations as well as within the context of the region as a whole. “The current situation emphasises how important it is to move towards a two-state solution so that both sides could live in a safe environment,” stated Paet.

Additional information:
Helen Ennok, press spokesperson, Estonia’s Permanent Representation to the EU
+32 474 98 16 57

SPOKESPERSON’S OFFICE
+372 637 7654
press@mfa.ee
www.vm.ee

Foreign Minister Urmas Paet: Estonia Would Like Changes Made to New Financial Framework Regarding Cohesion Policy and Agricultural Supports

Mon, 19 Nov 2012 22:00:00 GMT

At a meeting of the European Union foreign ministers with President of the European Council Herman Van Rompuy in Brussels, Foreign Minister Urmas Paet said that the level of direct agricultural supports in the new EU budgetary framework does not satisfy Estonia.

“We cannot agree to it and it would be unfair for farmers in the Baltic states to get only 59% of the EU average in support in 2020,” Paet stated. “Everyone must be equal on the European Union single market and it would not be a fair competition if some member states are supported more than others,” noted the Estonian foreign minister. “It damages the competitiveness of our farmers on the European market,” he added.

Paet stated that the EU’s funding of the Cohesion Policy is very important to Estonia. “We want a more equalised standard of life in all regions of the European Union, therefore Cohesion Policy is one of the most vital topics for Estonia in the budgetary negotiations,” Paet explained. “Estonia would like for an exception to be made to the cap on Cohesion Policy funds for the countries that suffered the most in the economic crisis and those that have used Cohesion Policy funds successfully,” he asserted.

The Estonian foreign minister also emphasised that we would like for there to be good connections among the various regions of the EU and for this reason we support the creation of the Connecting Europe Facility. “This would also support the creation of better connections linking the Baltic states to Western Europe,” Paet said.

Additional information:
Helen Ennok, press spokesperson, Estonia’s Permanent Representation to the EU
+32 474 98 16 57

SPOKESPERSON’S OFFICE
+372 637 7654
press@mfa.ee
www.vm.ee

Foreign Minister Urmas Paet: Direct Negotiations Between Israel and Palestine Are Only Way to Peace

Mon, 10 Dec 2012 22:00:00 GMT

The European Union must help to re-start negotiations between Israel and Palestine, Foreign Minister Urmas Paet said during a meeting of the European Union foreign ministers in Brussels.

“Resuming negotiations without any stipulations between Israel and Palestine is essential,” said Paet. “The activities of the European Union must be geared towards helping to re-start negotiations,” he stated.

The Estonian foreign minister said that a political solution is the only possibility for reaching a two-state situation and that both sides should focus on avoiding steps that could make it even more complicated to move forward with the peace process. “The peace process is not helped by settlement activity or by firing missiles from Gaza into Israel’s territory,” he added.

“We hope that the cease-fire that was concluded between Israel and Gaza on 21 November will remain in effect,” said Paet.

Additional information:
Helen Ennok, press spokesperson, Estonia’s Permanent Representation to the EU
+32 474 98 16 57

SPOKESPERSON’S OFFICE
+372 637 7654
press@mfa.ee
www.vm.ee

Estonia Feels It Is Essential to Start EU Accession Negotiations With Serbia and Macedonia

Tue, 11 Dec 2012 22:00:00 GMT

At a meeting of the European Union foreign ministers in Brussels, Foreign Minister Urmas Paet said that Estonia supports starting European Union accession negotiations with Serbia and Macedonia*, since a clear accession perspective would help to ensure security and stability in the Western Balkans.

Paet stated that Estonia considers it important that European Union enlargement continues to follow the same principles, which prescribe that candidate countries can move forward in accordance with the progress they have made. “Every country must be judged according to its own progress. We must be objective towards each candidate country and resolve points of dispute as early as possible,” he stated.

“In the complicated environment of the Western Balkans, a trustworthy European perspective is important to the whole region and its people,” said the foreign minister.

Paet said that in the course of the EU accession dialogue with Macedonia, the country has made significant progress and Estonia supports deciding on a date to open negotiations with Macedonia. This would serve as recognition of Macedonia’s progress and show the trustworthiness of the European Union’s enlargement policy.

Paet added that a start date should also be set for accession negotiations with Serbia. “Kosovo must be given a clear perspective through negotiations for a Stabilisation and Association Agreement,” the Estonian foreign minister noted.

Estonia also supports giving candidate country status to Albania, if Albania fulfils the requirements set by the European Commission.

Regarding the current EU accession negotiations going on, Paet said that we are satisfied with the negotiations held with Iceland and Montenegro and that accession negotiations with Turkey should be revived.

*former Yugoslav Republic of Macedonia

Additional information:
Helen Ennok, press spokesperson, Estonia’s Permanent Representation to the EU
+32 474 98 16 57

SPOKESPERSON’S OFFICE
+372 637 7654
press@mfa.ee
www.vm.ee

Eesti Euroopa Liidu üldasjade nõukogul: vajame kiiret ja kindlat kokkulepet, et Euroopa investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse on tagatud

Sun, 23 Sep 2012 21:00:00 GMT

Täna Brüsselis toimunud Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (2014–2020) arutelul vahetati arvamusi Euroopa Liidu eesistuja Küprose poolt esitatud läbirääkimispaketi viimase versiooni üle, kus konkreetseid eelarvenumbreid veel sees ei ole.

Eesti jaoks on oluline jõuda eelarves kiiresti kokkuleppele. „Pärast kolme aastat rääkimist peaaegu üksnes kriisist ja negatiivseid uudiseid Brüsselist ootavad kodanikud selget sõnumit, et Euroopa investeeringud majanduskasvuks ja tööhõive toetamiseks on tagatud,“ ütles Eestit esindanud suursaadik Euroopa Liidu juures Matti Maasikas. „Seepärast ei pea Eesti õigeks Euroopa Liidu eelarve kärpimist, eriti madalamate sissetulekutasemetega piirkondade toetamiseks mõeldud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika arvelt,“ sõnas ta.

Eesti tegi koos Läti ja Leeduga ettepaneku võimaldada majanduskriisis rohkem kannatanud riikidele kõrgem ühtekuuluvuspoliitika rahade kasutamise piirmäär. „On õiglane kui riigid, kus SKP on kõvasti langenud, kuid kes raskustele vaatamata on Euroopa Liidu fondide raha tublisti kasutanud ja kaasfinantseeringute raha leidnud, saaksid võimaluse ühtekuuluvuspoliitika ressursse rohkem kasutada,“ põhjendas Maasikas.

Eesti jätkab tööd põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise eest Euroopa Liidus. „Balti põllumeeste toetused on Euroopa Liidu keskmisest märgatavalt väiksemad ning tahame, et selle ebavõrdseid konkurentsitingimusi ja inimeste õigustatud rahulolematust tekitava olukorra muutmine kajastuks uues Euroopa Liidu eelarves,“ sõnas suursaadik.

Eesti toetab ka Euroopa Komisjoni ettepanekut piiriülesete taristuprojektide jaoks mõeldud Euroopa ühendamise rahastu loomiseks.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57
helen.ennok@mfa.ee

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
637 7654
press@mfa.ee
www.vm.ee

Välisministeeriumi Eesti-teemalise viktoriini võidud läksid Hollandisse ja Venemaale

Mon, 04 Jun 2012 21:00:00 GMT

Esmaspäeval, 4. juunil loosis välisministeeriumi kantsler Alar Streimann Eesti-teemalise veebipõhise viktoriini võitjad. Viktoriini peaauhinnad, reisipaketid Eestisse, läksid loosi tahtel Hollandisse ja Venemaale.

Välisministeeriumi viktoriini eesmärk on tutvustada välisriikide kodanikele Eestit, pakkudes osalejatele uusi ja huvitavaid teadmisi ning andes neile ajendi Eesti kohta rohkem infot otsida ja Eestit külastada.

Viktoriinist võttis osa 10 100 inimest 105 riigist. Kantsler Alar Streimanni sõnul on tegemist suurima osalejate arvuga alates 2002. aastast, mil välisministeerium viktoriini korraldab. „Suur osalejate arv peegeldab ka Eesti-suunalise huvi mitmekülgsust. Lisaks lähinaabritele oli vastanuid pea igast maailmanurgast, sealhulgas näiteks Hondurasest, El Salvadorist, Nepalist ja Mongooliast,“ märkis Streimann.

Enim osalejaid oli Venemaalt, Ukrainast, Ameerika Ühendriikidest, Valgevenest, Türgist ja Saksamaalt.

Viktoriin toimus kahes keeles. Ingliskeelses viktoriinis oli osalejaid 6262 ning venekeelses viktoriinis 3838. Kõigile küsimustele õigesti vastajaid oli kokku 7738.

Ingliskeelses viktoriinis osalenute vahel loositi välja neli reisi suvisesse Eestisse. Ingliskeelse viktoriini peaauhind, kuuepäevane reisipakett, sisaldab lennupileteid kahele Eestisse ja tagasi Estonian Airilt, ööbimisi hotellides Kolm Õde ja L´Ermitage Tallinnas, linnaekskursiooni Tallinnas firmalt Estravel, õhtusööke restoranis MEKK ja Olde Hansa, Tallinn VIP Cardi vaatamisväärsuste külastamiseks Tallinna linnalt, Vabaõhumuuseumi ja KUMU kunstimuuseumi külastust ning jalgrattamatka firmalt Citybike. Lisaks reis Saaremaale, kus võitja peatub Georg Ots Spa hotellis.

Venekeelse viktoriini auhindadeks oli kaks reisipaketti Eestisse. Peaauhinna võitja saab samuti kaks lennupiletit Eestisse ja tagasi Estonian Airilt, ööbib hotellides Telegraaf ja City Hotel Portus Tallinnas, ning õhtustab restoranis Ribe. Lisaks külastab võitja Lahemaad, kus peatub Vihula ja Sagadi mõisa hotellides ning Viinistu hotellis. Estravelilt on võitjale linnaekskursioon ning Tallinna linnalt Tallinn VIP Card. Võitja külastab ka KUMU kunstimuuseumi ning osaleb firma Citybike korraldatud jalgrattaekskursioonil Tallinnas.

Välisministeerium korraldab välismaalastele suunatud Eestit tutvustavaid viktoriine alates 2002. aastast. Seekordne viktoriin toimus seitsmeteistkümnendat korda.

Viktoriin koosnes kaheteistkümnest erinevast Eestit puudutavast valikvastustega küsimusest. Küsimustele oli võimalik vastata 1. märtsist 31. maini aadressil: http://quiz.mfa.ee/.

Välisministeerium tänab kõiki viktoriinis osalejaid ja toetajaid.

Fotod: http://tinyurl.com/bvecnzy

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Paet: Euroopa Liit saab raskustest üle siseturu arendamise abil

Wed, 30 May 2012 21:00:00 GMT

Välisminister Urmas Paet kõneles täna Tallinnas kohtumisel Euroopa Komisjoni asepresidendi ja Euroopa Liidu õigusküsimuste voliniku Viviane Redinguga Euroopa kriisi ületamisest ning kodanike kaasamisega seonduvast.

Välisminister Paeti sõnul tuleb kriisi ületamiseks Euroopas pöörata lisaks kokkuhoiule tähelepanu ka kasvule. Välisminister lisas, et majanduskasvu aluseks on siseturu arendamine. „Praegu on kõige parem aeg siseturgu harmoneerida ning sellega tuleks minna nii kaugele kui võimalik,“ ütles ta.

Siseturu arendamise olulise osana toetab Eesti ühtse digitaalse majandusruumi loomist. „Samas on Eesti jaoks tähtis, et lisaks digitaalsele majandusruumile võetaks ühtse turu laiemasse fookusesse ka siseturu füüsiline lõimimine, eelkõige just energia- ja transpordivaldkonnas,“ lisas ta.

Paet ja Reding pidasid oluliseks ka Euroopa Liidu tihedamat konsulaarkoostööd kolmandates riikides. „On igati loomulik, et ELi liikmesriigi esindus abistab teise liikmesriigi kodanikku, kuid selles osas tuleb sõlmida senisest siduvamaid kokkuleppeid,“ ütles Paet.

Rääkides kodanike kaasamisest ja usalduse suurendamisest Euroopa Liidu suhtes märkis Paet, et Eesti on e-riigina arendanud mitmeid võimalusi kodanike teavitamiseks ning suuremaks kaasamiseks. Hiljuti liitus Eesti ka Avatud Valitsemise Partnerluse initsiatiiviga.

Foto kohtumisest:
http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/7308006014/in/pho...

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
513 8689
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Eesti soovib Euroopa Liidu järgmise eelarve (2014–2020) kavasse muutusi

Mon, 28 May 2012 21:00:00 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles täna Brüsselis Euroopa Liidu välis- ja Euroopa asjade ministrite Euroopa Liidu järgmise eelarve arutelul, et ühises põllumajanduspoliitikas seisab Eesti otsetoetuste kiirema võrdsustamise eest.

„Euroopa Liidu keskmisest madalamate otsetoetuste osas ei ole meil võrdse kohtlemise tunnet, nii suured vahed ei ole ühisel turul õigustatud,“ sõnas Paet. „Eesti on koos Läti ja Leeduga teinud ettepaneku otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks,“ rääkis ta.

Paeti sõnul pole Euroopa Liidu ühisturu tingimustes õigustatud, et Eesti põllumajanduse otsetoetused on praegu vaid 45% Euroopa Liidu keskmisest. „Ka Euroopa Komisjoni ettepanek, mis tõstaks selle 58%-ni keskmisest, pole piisav,“ lisas ta.

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga seoses märkis Paet, et Eesti on heaks näiteks, kuidas Euroopa Liidu struktuurifondid on aidanud võidelda tööpuuduse vastu, loonud tööhõivet ja majanduskasvu. „Seetõttu on Eestile põhiküsimuseks, et 2.5%-list piirmäära SKT-st ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisel ei kehtestataks neile liikmesriikidele, keda majanduskriis on kõige enam tabanud,“ rõhutas Paet. See Eesti, Läti ja Leedu pakutud erand kõrgema piirmäära suhtes on läbirääkimispaketis endiselt sees, kinnitas ta.

„Liigume lähemale ühisele arusaamale, et järgmine Euroopa Liidu eelarve on vahend majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime tõstmiseks,“ ütles Eesti välisminister. „Uus eelarve tähendab investeeringuid ning peab kaasa aitama Euroopa 2020 tööhõive ja majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele,“ lausus ta.

Paeti sõnul on heaks majandust edasiviivaks algatuseks Euroopa Ühendamise Rahastu, mis investeerib piiriülestesse taristuprojektidesse ja mille juures Eesti toetab ka kümne miljardi euro eraldamist Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika riikidele.

Täna oli esmakordselt ministrite laual kogu läbirääkimispakett ehk lisaks kuludele ka eelarve tulude pool.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Eesti Riigikogu asus ratifitseerima Horvaatia liitumist Euroopa Liiduga

Mon, 14 May 2012 21:00:00 GMT

Välisminister Urmas Paet tutvustas täna Riigikogule Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemislepingu ratifitseerimise eelnõud.

Paeti sõnul on Euroopa Liidu laienemine olnud üks Eesti välispoliitika prioriteete. „Loodame, et Horvaatia eeskuju on positiivseks impulsiks ka teistele Lääne-Balkani riikidele Euroopa Liidule lähenemiseks vajalike sammude astumisel ja reformide jätkamisel,“ lisas välisminister Paet.

Välisminister Paeti sõnul suurendab Euroopa Liidu laienemine 28 liikmesriigini nii julgeolekut kui laiendab siseturgu ning avardab inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. „Oleme seisukohal, et kõik Euroopa riigid, kes täidavad vajalikud nõuded, peavad saama võimaluse Euroopa Liiduga ühineda. Loodan, et Horvaatiale järgneb õige pea uue Euroopa Liidu liikmena ka Island,“ lisas ta.

Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemistähtajaks on seatud 2013. aasta 1. juuli. Ühinemisleping jõustub kui kõik osapooled on andnud omapoolsed ratifitseerimiskirjad üle Itaalia välisministeeriumile. Seni on lepingu ratifitseerinud 8 liikmesriiki - Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Itaalia, Malta, Läti, Leedu ja Küpros. Horvaatia parlament ratifitseeris ühinemislepingu 9. märtsil. Sellele eelnevalt toimus Horvaatias ka 22. jaanuaril referendum ELiga ühinemise küsimuses, kus ühinemise poolt hääletas 66%.

Euroopa Liit alustas Horvaatiaga ühinemisläbirääkimisi 3. oktoobril 2005. aastal. Läbirääkimised kuulutati lõppenuks 30. juunil 2011. aastal ministrite tasandil toimunud liitumiskonverentsil, kui suleti viimased läbirääkimiste peatükid. Ühinemisleping allkirjastati Euroopa Ülemkogu 9. detsembri 2011 kohtumisel.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Urmas Paet: Euroopa Liit ei saa ELi-Ukraina suhetes Ukrainast kiiremini liikuda

Sun, 13 May 2012 21:00:00 GMT

Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis ütles välisminister Urmas Paet, et vaatamata keerulisele olukorrale Ukrainas ei pea Eesti õigeks riigi isoleerimist. „Samas peame selgelt väljendama, milliseid muutusi Ukrainalt eeldame,“ lisas ta.

Ukraina lõimumine Euroopa Liiduga on endiselt kõigi osapoolte huvides, rõhutas Paet kohtumisel. „Dialoogi pidamine Ukrainaga on väga oluline ning see protsess peab jätkuma,“ ütles ta. „Ukraina ja Euroopa Liidu lõimumisprotsessi kulgemine sõltub aga eeskätt Ukrainast. Euroopa Liit ei saa edasi liikuda kiiremini kui Ukraina,“ lisas ta. Euroopa Liidu ja Ukraina koostöönõukogu toimub 15. mail.

Paeti sõnul on EL-Ukraina assotsiatsioonileppe allkirjastamine ja ratifitseerimine kõigi osapoolte huvides. „See eeldab Ukrainalt aga sügiseste parlamendivalimiste korralikku läbiviimist vastavalt demokraatlikele standarditele, kallutatud õigusemõistmise lõpetamist ning õiguspärase lahenduse leidmist endiste kõrgete riigiametnike kohtuasjadele,“ ütles ta. Paet tunnustas viimasel ajal Ukrainas hoogustunud reformiprotsessi, kuid rõhutas selle jätkamise vajadust koostöös Euroopa Nõukogu ning teiste rahvusvaheliste ekspertidega. „Oluline on võtta vastu uus põhiseadus ning rakendada vastuvõetud seadusi, sealhulgas valimisseadust, kriminaalkoodeksit ning kodanikeühenduste seadust.“

Arengud Ukraina õigusriikluse vallas on Paeti sõnul murettekitavad. „Korruptsioon ja õigussüsteemi kallutatus puudutab ühiskonda laiemalt. Peame oluliseks kõigi kinnipeetavate inimõiguste austamist ning taunime jõu kasutamist Julia Timoshenko suhtes,“ ütles ta.

Paet väljendas kohtumisel ka muret ärikliima halvenemise pärast Ukrainas. „Ukraina makromajanduse toimimiseks on vajalik, et Ukraina järgiks rahvusvahelise valuutafondi IMFi ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi.“

Paet pidas oluliseks ka EL ja Ukraina vahelist viisadialoogi. „Peame selle sujuvat jätkamist vastavalt tegevuskavale oluliseks, kuna kontaktid eri tasandeil aitavad paremini mõista Euroopa Liidu toimimist ja väärtusi,“ märkis ta. „Samuti tunnustame Ukraina aktiivset panust Transnistria konflikti lahendamisse, eriti arvestades Ukraina tulevast OSCE eesistumist,“ lisas ta.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Eesti peab oluliseks ÜRO vaatlusmissiooni tegevuse kiiret algust Süürias

Sun, 13 May 2012 21:00:00 GMT

Oluline on ära hoida Süüria konflikti uus teravnemine ning saavutada ÜRO vaatlusmissiooni tegevuse kiire alustamine, ütles välisminister Urmas Paet täna Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

„Eestile on oluline, et vägivald Süürias lõppeks ning inimõigused, sõna-, kogunemis- ja muud vabadused, õigusriigi toimimine ja teised demokraatlikud põhimõtted oleksid tagatud,“ lausus Paet. „Toetame tegevusi, mis aitavad saavutada rahumeelseid lahendusi,“ lisas ta.

Paeti sõnul peab Eesti väga oluliseks ÜRO vaatlusmissiooni UNSMIS loomist Süürias, millega anti mandaat kuni 300 relvastamata vaatleja ja neid toetava tsiviilekspertide rühma saatmiseks Süüriasse kolmeks kuuks.

„Süüria valitsus peab tõestama, et suudab kinni pidada oma korduvalt antud lubadusest säilitada relvarahu ning tagada ÜRO järelevalvemissioonile ligipääs ja kaitse,“ märkis Eesti välisminister. „Valitsuse relvajõud ja opositsioonijõud peavad hoiduma vägivallast ning kinni pidama relvarahust, nagu näeb ette ÜRO ja Araabia Liiga rahuplaan,“ rääkis ta.

Olukorra kohta Liibüas ütles välisminister Paet, et loodame, et Liibüa juhtkond suudab saavutada täieliku kontrolli julgeoleku üle riigis. „Peame oluliseks, et põhiseadusassamblee valimised toimuksid õigeaegselt ja vastavuses vabade valimiste nõuetega ning ootame, et valimiste järgselt käivituvad Liibüa juhitud reformid, mille juures peab Euroopa Liit olema valmis vajadusel abistama,“ ütles ta.

Paeti sõnul on samuti väga oluline, et väheneks illegaalsete relvade hulk Liibüa elanikkonna käes.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Välisminister Urmas Paet: Türgi liikumist Euroopa Liidu suunas tuleb kiirendada

Thu, 10 May 2012 21:00:00 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles tänasel kohtumisel Tallinnas Türgi välisministri Ahmet Davutoğluga, et Eesti on jätkuvalt Türgi Euroopa Liiduga liitumispüüdluste toetaja. „Seega on oluline, et Türgiga läbirääkimisi toetav Euroopa Liidu positiivne tegevuskava ei muutuks liitumisläbirääkimisi asendavaks protsessiks. On vaja leida võimalusi, kuidas saaks liitumisläbirääkimiste protsessi jätkata ning uusi läbirääkimispeatükke avada,“ märkis ta.

„Samas on siiski rõõmustav, et viimasel ajal on süvenenud Euroopa Liidu ja Türgi poliitiline dialoog olulistes välis- ning julgeolekupoliitika küsimustes, arvestades Türgi olulist rolli Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ning laiemalt,“ lisas Paet.

Paet rõhutas, et Eesti toetab ka Euroopa Liidu viisadialoogi Türgiga, et saavutada Euroopa Liidu ja Türgi vaheline viisavabadus ning sõlmida tagasivõtuleping. „Oleme seisukohal, et Euroopa Liit peaks viisavabaduse sõlmimisel pidama silmas oma lähemaid partnereid ja Türgi ELi kandidaatriigina on üks neist riikidest, kellega selles küsimises on vaja kiiresti edasi liikuda,“ lausus ta.

Eesti hindab kõrgelt Türgi panustamist Eesti, Läti ja Leedu õhuturbesse ning koostöösse NATOs. Eesti ootab Türgit täisliikmena liituma Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega.

Samuti on Paeti sõnul oluline Türgi roll Süüria konfliktile rahumeelse lahenduse otsimisel ning põgenike abistamisel. „On oluline, et Süüria konflikti osapooled asuksid läbirääkimiste teel lahendusi otsima ning et edasisisest vägivallast hoidutaks. Seetõttu peame tähtsaks ka ÜRO vaatlejate saatmist Süüriasse,“ ütles Paet. „Eesti on samuti valmis Süüriasse vaatlejana saatma ühe oma kaitseväelase,“ lisas ta.

Eesti ja Türgi poliitilised, majanduslikud ja kultuurisuhted on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. „Eelmisel nädalal toimus Istanbulis arvukate osavõtjatega Eesti ja Türgi ühine kepikõnniüritus Aasiast Euroopasse üle Bosporuse silla, kus lisaks liikumisharrastustele tutvustati Eestit laiemalt,“ ütles Paet.

Välisministri sõnul on juunis rahvusooper Estonia esinemas „Rigoletto“ etendusega Aspendose antiikses amfiteatris ning sarnaseid algatusi on veelgi tulemas. „Loodame, et lähiajal avatakse ka Istanbuli ja Tallinna vaheline lennuliin, mis aitaks riikidevaheliste kontaktide tihendamisele veelgi kaasa,“ lisas ta.

Välisministrid peatusid kohtumisel veel eelseisva NATO Chicago tippkohtumisega seonduval ning viimastel arengutel Iraanis ja Iraagis ning Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal.

Urmas Paet ja Ahmet Davutoğlu osalevad täna ka Eesti ning Türgi kultuuri-, kaubandus- ja haridusalase koostöö assotsiatsiooni EESTÜRK avaüritusel.

Fotod kohtumisest: http://tinyurl.com/bl6o3ne

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
513 8689
pressitalitus@mfa.ee

Eesti soovib Valgevene kõigi poliitvangide vabastamist

Sun, 22 Apr 2012 21:00:00 GMT

Euroopa Liit peab jätkuvalt nõudma Valgevenelt kõikide poliitvangide vabastamist ja rehabiliteerimist, ütles välisminister Urmas Paet täna Luksemburgis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

Välisminister Paet märkis, et Valgevene mahenenud retoorika Euroopa Liidu suunal ja paari poliitvangi vabastamine on tervitatav, kuid inimõiguste olukord riigis üldiselt ei ole paranenud. „Seega pole veel aeg sanktsioonide lõpetamiseks, selleks tuleb vabastada kõik poliitvangid,“ selgitas ta.

Paeti sõnul peab jätkama demokraatlike jõudude toetamist Valgevenes, see on olemuslik riigi tuleviku jaoks.

Välisminister Paet lisas, et Eesti kutsub teisi Euroopa Liidu liikmesriike üles kasutama tasuta viisade väljastamise võimalust. „See pakub Valgevene kodanikele võimalusi reisida vabasse maailma ja soodustab inimestevaheliste kontaktide tekkimist,“ rääkis Paet. Eesti loobus valgevenelastele väljastatavate rahvuslike viisade viisatasust 2011. aasta märtsis.

Eesti on seisukohal, et Minskist lahkunud Euroopa Liidu suursaadikud peaksid naasma võimalikult kiiresti, kuna nende puudumine kitsendab vähenenud suhtlemist Valgevenega veelgi ja pärsib Euroopa Liidu tegutsemist kohapeal.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
533 66 159
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Euroopa Liidu järgmise eelarve (2014–2020) läbirääkimised jätkuvad

Mon, 26 Mar 2012 10:25:20 GMT

Tänasel Euroopa Liidu üldasjade nõukogul Brüsselis arutasid ministrid eelarvepaketi rubriikide üle, mis vajavad poliitilist kokkulepet enne kogu eelarves kokkuleppele jõudmist.

Kõne all olid elemendid neljas suures rubriigis: majanduskasvuga seotud küsimused, julgeolek ja kodakondsus, globaalne Euroopa ning haldusküsimused. Eestit kohtumisel esindanud Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures, suursaadik Matti Maasikas ütles, et läbirääkimised edenevad EL-i eesistuja Taani juhtimisel hästi.

Maasika sõnul toetab Eesti Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud eelarve üldsummat (kulukohustustena 1025 miljardid eurot). „Eesti soovib, et tingimus siduda Euroopa Liidu eelarvevahendite kasutamine riigirahanduse näitajatega kehtiks kõikidele Euroopa Liidu poliitikatele, mitte ainult Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikale,“ sõnas Maasikas.

„Veel on meile oluline Euroopa Liidu edasise laienemise ning „rohkem rohkema eest“ (more for more) põhimõtte kajastamine Globaalse Euroopa rubriigis,“ märkis Maasikas. „See põhimõte tähendab rohkem koostööd ja lõimumist nende naaberriikidega, kes on valmis tegema rohkem reforme ja kohaldama oma seadusi Euroopa Liidu õigustikuga,“ selgitas ta.

Eelarveläbirääkimistel käib debatt nende Euroopa Liidu fondide ja instrumentide üle, mis Euroopa Komisjoni algse ettepaneku järgi on jäetud väljapoole üldist eelarvet, näiteks arengukoostööpoliitika fond. „Eestile on oluline, et kui mõni neist fondidest liidetakse eelarvega, siis ei väheneks juba kokkulepitud EL-i ühispoliitikate, näiteks ühtekuuluvuspoliitika, summad,“ lisas Maasikas.

Samuti toetab Eesti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi lõpetamist eraldiseisvana ja selle liitmist Euroopa Sotsiaalfondiga.

Järgmine Euroopa Liidu eelarve arutelu ministrite tasemel toimub üldasjade nõukogus 24. aprillil.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

Euroopa Liit kehtestas Valgevenele uued sanktsioonid

Fri, 23 Mar 2012 11:22:45 GMT

Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis kinnitati uus majanduslike meetmete pakett Valgevenele.

Eestit kohtumisel esindanud suursaadik Harri Tiido, Eesti esindaja Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitees ütles, et majanduslikud sanktsioonid peaksid mõjutama Lukašenka režiimi kõige tõhusamalt, kuid me ei tea veel Valgevene reaktsiooni ning järgnevalt oleks vajalik mõjuanalüüs. Uus sanktsioonide pakett on Tiido sõnul kahtlemata mõjuvam kui senised ning sõnum Valgevenele tugevam. „Euroopa Liit peab jätkama oma senist kriitilist poliitikat Valgevene suhtes, aga samuti demokraatlike jõudude toetamist,“ märkis Tiido.

Lukašenka režiimi kuritegelik tegevus on Euroopa Liidule väga pettumust valmistav ning halvenev olukord Valgevenes murettekitav. Eesti peab väga oluliseks inimestevahelise suhtlemise toetamist ja häid kontakte Valgevene kodanikuühiskonnaga, millele aitaks kaasa viisade väljastamise korra lihtsustamine valgevenelastele. „See oleks neile positiivne sõnum Euroopa Liidu poolt,“ sõnas suursaadik Tiido. Eesti nagu mitmed teisedki EL-i liikmesriigid on Valgevene kodanike toetuseks loobunud viisatasust oma rahvuslikele viisadele.

Ministrid arutasid ka viimaseid arenguid Süürias, kus vägivald jätkub ja julgeolekuolukord halveneb. Eesti mõistab hukka igasuguse vägivalla ning toetab täiendavate isikute ja ettevõtete lisamist sanktsioneeritavate nimekirja.

Veel oli päevakorras olukord Saheli piirkonna (Mali, Mauritaania, Niger ja Alžeeria) riikides, kus eriti Malis probleemid üha suurenevad. Eesti toetab Euroopa Liidu Saheli julgeoleku- ja arengustrateegial põhinevat tegevust piirkonnas, mille tõhusaks rakendamiseks on oluline riikide endi aktiivne osalemine.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

Eesti toetab Serbiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist

Tue, 28 Feb 2012 11:23:46 GMT

Eesti toetas täna Brüsselis Euroopa Liidu üldasjade nõukogul Serbiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist, ütles välisminister Urmas Paet.

Välisminister Paeti sõnul on Serbia täitnud vajalikud kriteeriumid Euroopa Liidu kandidaatriigiks saamiseks ning teda tuleb selle eest tunnustada. "Eesti hindab Serbia tehtud samme reformide läbiviimisel ja suhete normaliseerimisel Kosovoga," lausus Paet. "Oleme Serbiale kandidaatriigi staatuse andmise poolt," lisas ta.

Paet märkis, et Serbiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmine on tähenduslik Euroopa Liidu edasiste laienemispüüdluste kontekstis.

Lääne-Balkani regiooni stabiilsuse seisukohalt on oluline, et jätkuksid kõnelused Serbia ja Kosovo vahel ning ka Kosovole tagataks Euroopa Liiduga lõimumise perspektiiv, sõnas Paet. "Sellest seisukohast oleks oluline samm edasi Euroopa Liidu ja Kosovo vahelise stabiilsus- ja assotsiatsioonilepingu teostatavuse uuring ning viisavabaduse suunas liikumine," lisas ta.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee

Eesti toetab Kosovo püüdlusi Euroopaga lõimumisel

Tue, 28 Feb 2012 11:05:53 GMT

Välisminister Urmas Paet kohtus eile Brüsselis Kosovo välisministri Enver Hoxhaj ja Euroopa integratsiooni ministri Vlora Citakuga ning kinnitas, et Eesti on valmis jätkama Kosovo toetamist nii riigi ülesehitamisel kui rahvusvahelisel suhtlemisel ning Euroopaga lõimumisel.

„Toetame Kosovo lõimumist Euroopa Liiduga,“ sõnas Paet. „See on aga pikaajaline protsess, mis nõuab sihikindlat ja pühendunud tegutsemist reformide läbiviimisel,“ märkis Eesti välisminister.

Tema sõnul peaks Kosovo jõudma ka viisavabaduseni Euroopa Liidu riikidega. „Kosovo on praeguseks ainuke Lääne-Balkani riik, kel pole Euroopa Liidu riikidega viisavabadust,” ütles ta.

„Oluline on Kosovo tõsine panustamine kõnelustele Serbiaga, sest suhete normaliseerimine Serbia ja Kosovo vahel on regiooni stabiilsuse seisukohast võtmetähtsusega, “ lausus Paet. „Dialoog on parim viis erimeelsuste lahendamiseks ning pingete vältimiseks,” lisas ta.

Paeti sõnul näeb Eesti arenguid kahepoolsetes suhetes Kosovoga. „Oleme pidanud oluliseks Kosovo ülesehitamise toetamist ja rahvusvaheliste jõudude tegevusse panustamist Kosovos ning oleme jätkuvalt valmis jagama oma riigi ülesehitamise kogemusi Kosovoga, rääkis ta. „Võtmetähtsusega on seejuures demokraatlike institutsioonide toimimine ja õigusriigi põhimõtete rakendamine,“ rõhutas Eesti välisminister.

Välisminister Urmas Paet kohtus eile Brüsselis ka Kreeka välisministri Stavros Dimasega ning kirjutas alla vastastikkuse mõistmise memorandumi koostööks Kreeka ja Eesti välisministeeriumite vahel.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee

Euroopa Liit peab kaasa aitama Lõuna-Kaukaasia riikide lõimumisele Euroopaga

Mon, 27 Feb 2012 11:25:02 GMT

Eesti soovib, et Euroopa Liidu idapartnerid Lõuna-Kaukaasias − Georgia, Armeenia ja Aserbaidžaan vaataksid Euroopa suunas ning liiguksid Euroopa Liidule lähemale, ütles välisminister Urmas Paet täna Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis.

„Mida rohkem riike teeb sellise valiku, seda enam on see Euroopa Liidu huvides,” ütles Eesti välisminister. Georgia on esirinnas nii Euroopa Liiduga lõimumise ambitsioonide kui reformide tempo poolest ning vajab Euroopa Liidu edasist toetust ja tähelepanu, sõnas Paet. „Seega loodame, et lähiajal tervitab Euroopa Liit nende Euroopa perspektiivi,“ lisas ta.

Paeti sõnul on Euroopa Liidu idapartnerlus märkimisväärselt kaasa aidanud poliitiliste ja majanduslike sidemete tihendamisele Lõuna-Kaukaasia riikidega. „Euroopa Liidu jätkuvat tähelepanu vajavad piirkonna arengut pärssivad pikaleveninud konfliktid,“ märkis ta.

Paet rääkis, et assotsiatsioonilepingu läbirääkimised on kulgenud edukalt Armeenia ja Georgiaga ning Armeenia ja Aserbaidžaaniga alustatakse läbirääkimisi viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute sõlmimiseks, Georgiaga soovime alustada viisadialoogi. Vabakaubanduslepingu läbirääkimisi on otsustatud alustada Georgia ja Armeeniaga.

Eesti toetab Euroopa Liidu aktiivset tegevust ning juhtivat rolli Georgia ja Venemaa vahelise konflikti tagajärgedega tegelemisel. „Euroopa Liidu vaatlusmissioon täidab väga olulist rolli julgeoleku tagamisel ning seetõttu on oluline, et missioon ei nõrgeneks ja säilitataks 200 vaatleja osalemine missioonil,“ lisas Paet.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

Välisminister Urmas Paet: Eesti mõistab hukka vägivalla ja repressioonide jätkumise Süürias

Mon, 27 Feb 2012 11:05:53 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, et Eesti mõistab hukka igasuguse vägivalla ja repressioonid ja muud inimõiguste rikkumised Süürias ning kutsub üles järgima Araabia Liiga plaani konflikti lahendamiseks.

Paeti sõnul peab Eesti väga oluliseks, et Süüria võimud võimaldaksid humanitaarabi kohaletoimetamist abivajajateni ilma igasuguste takistuste ja viivitusteta.

Paet ütles, et Eesti tunnustab Araabia Liiga aktiivset tegevust ja keskset rolli poliitilise lahenduse leidmisel Süüria konfliktis. „Euroopa Liit peab jätkama Araabia Liiga tegevuse toetamist,“ lisas ta.

Samuti märkis Paet, et arvestades olukorra tõsidust toetab Eesti täiendavate piiravate majanduslike meetmete kehtestamist Süüria suhtes.

„Toetame kontaktide loomist Süüria opositsiooni kõigi osapooltega, kes hoiduvad vägivallast, peavad kinni demokraatlikest väärtustest ning austavad inimõigusi,“ lausus ta.

Välisministrid arutasid ka viimaseid arenguid Egiptuses. Eesti välisminister ütles, et Egiptuse uued poliitilised jõud peaksid läbi viima ühiskonna arenguks vajalikke reforme ning Euroopa Liit peab olema valmis sellele kaasa aitama. „Suhete korraldamisel Egiptusega peab Euroopa Liit jälgima Egiptuse võimude tegevust ühiskonna demokratiseerimisel, erilise tähelepanu alla tuleb võtta inimõiguste küsimused, seejuures naiste ja laste õigused,“ sõnas ta.

Eesti toetab ka läbirääkimiste alustamist põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Egiptusega.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee