Permanent Representation of Estonia to the EU :: Alalise esinduse uudised

Euroopa Liidu järgmise eelarve (2014–2020) läbirääkimised jätkuvad

Mon, 26 Mar 2012 10:25:20 GMT

Tänasel Euroopa Liidu üldasjade nõukogul Brüsselis arutasid ministrid eelarvepaketi rubriikide üle, mis vajavad poliitilist kokkulepet enne kogu eelarves kokkuleppele jõudmist.

Kõne all olid elemendid neljas suures rubriigis: majanduskasvuga seotud küsimused, julgeolek ja kodakondsus, globaalne Euroopa ning haldusküsimused. Eestit kohtumisel esindanud Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures, suursaadik Matti Maasikas ütles, et läbirääkimised edenevad EL-i eesistuja Taani juhtimisel hästi.

Maasika sõnul toetab Eesti Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud eelarve üldsummat (kulukohustustena 1025 miljardid eurot). „Eesti soovib, et tingimus siduda Euroopa Liidu eelarvevahendite kasutamine riigirahanduse näitajatega kehtiks kõikidele Euroopa Liidu poliitikatele, mitte ainult Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikale,“ sõnas Maasikas.

„Veel on meile oluline Euroopa Liidu edasise laienemise ning „rohkem rohkema eest“ (more for more) põhimõtte kajastamine Globaalse Euroopa rubriigis,“ märkis Maasikas. „See põhimõte tähendab rohkem koostööd ja lõimumist nende naaberriikidega, kes on valmis tegema rohkem reforme ja kohaldama oma seadusi Euroopa Liidu õigustikuga,“ selgitas ta.

Eelarveläbirääkimistel käib debatt nende Euroopa Liidu fondide ja instrumentide üle, mis Euroopa Komisjoni algse ettepaneku järgi on jäetud väljapoole üldist eelarvet, näiteks arengukoostööpoliitika fond. „Eestile on oluline, et kui mõni neist fondidest liidetakse eelarvega, siis ei väheneks juba kokkulepitud EL-i ühispoliitikate, näiteks ühtekuuluvuspoliitika, summad,“ lisas Maasikas.

Samuti toetab Eesti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi lõpetamist eraldiseisvana ja selle liitmist Euroopa Sotsiaalfondiga.

Järgmine Euroopa Liidu eelarve arutelu ministrite tasemel toimub üldasjade nõukogus 24. aprillil.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

Euroopa Liit kehtestas Valgevenele uued sanktsioonid

Fri, 23 Mar 2012 11:22:45 GMT

Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis kinnitati uus majanduslike meetmete pakett Valgevenele.

Eestit kohtumisel esindanud suursaadik Harri Tiido, Eesti esindaja Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitees ütles, et majanduslikud sanktsioonid peaksid mõjutama Lukašenka režiimi kõige tõhusamalt, kuid me ei tea veel Valgevene reaktsiooni ning järgnevalt oleks vajalik mõjuanalüüs. Uus sanktsioonide pakett on Tiido sõnul kahtlemata mõjuvam kui senised ning sõnum Valgevenele tugevam. „Euroopa Liit peab jätkama oma senist kriitilist poliitikat Valgevene suhtes, aga samuti demokraatlike jõudude toetamist,“ märkis Tiido.

Lukašenka režiimi kuritegelik tegevus on Euroopa Liidule väga pettumust valmistav ning halvenev olukord Valgevenes murettekitav. Eesti peab väga oluliseks inimestevahelise suhtlemise toetamist ja häid kontakte Valgevene kodanikuühiskonnaga, millele aitaks kaasa viisade väljastamise korra lihtsustamine valgevenelastele. „See oleks neile positiivne sõnum Euroopa Liidu poolt,“ sõnas suursaadik Tiido. Eesti nagu mitmed teisedki EL-i liikmesriigid on Valgevene kodanike toetuseks loobunud viisatasust oma rahvuslikele viisadele.

Ministrid arutasid ka viimaseid arenguid Süürias, kus vägivald jätkub ja julgeolekuolukord halveneb. Eesti mõistab hukka igasuguse vägivalla ning toetab täiendavate isikute ja ettevõtete lisamist sanktsioneeritavate nimekirja.

Veel oli päevakorras olukord Saheli piirkonna (Mali, Mauritaania, Niger ja Alžeeria) riikides, kus eriti Malis probleemid üha suurenevad. Eesti toetab Euroopa Liidu Saheli julgeoleku- ja arengustrateegial põhinevat tegevust piirkonnas, mille tõhusaks rakendamiseks on oluline riikide endi aktiivne osalemine.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

Eesti toetab Serbiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist

Tue, 28 Feb 2012 11:23:46 GMT

Eesti toetas täna Brüsselis Euroopa Liidu üldasjade nõukogul Serbiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist, ütles välisminister Urmas Paet.

Välisminister Paeti sõnul on Serbia täitnud vajalikud kriteeriumid Euroopa Liidu kandidaatriigiks saamiseks ning teda tuleb selle eest tunnustada. "Eesti hindab Serbia tehtud samme reformide läbiviimisel ja suhete normaliseerimisel Kosovoga," lausus Paet. "Oleme Serbiale kandidaatriigi staatuse andmise poolt," lisas ta.

Paet märkis, et Serbiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmine on tähenduslik Euroopa Liidu edasiste laienemispüüdluste kontekstis.

Lääne-Balkani regiooni stabiilsuse seisukohalt on oluline, et jätkuksid kõnelused Serbia ja Kosovo vahel ning ka Kosovole tagataks Euroopa Liiduga lõimumise perspektiiv, sõnas Paet. "Sellest seisukohast oleks oluline samm edasi Euroopa Liidu ja Kosovo vahelise stabiilsus- ja assotsiatsioonilepingu teostatavuse uuring ning viisavabaduse suunas liikumine," lisas ta.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee

Eesti toetab Kosovo püüdlusi Euroopaga lõimumisel

Tue, 28 Feb 2012 11:05:53 GMT

Välisminister Urmas Paet kohtus eile Brüsselis Kosovo välisministri Enver Hoxhaj ja Euroopa integratsiooni ministri Vlora Citakuga ning kinnitas, et Eesti on valmis jätkama Kosovo toetamist nii riigi ülesehitamisel kui rahvusvahelisel suhtlemisel ning Euroopaga lõimumisel.

„Toetame Kosovo lõimumist Euroopa Liiduga,“ sõnas Paet. „See on aga pikaajaline protsess, mis nõuab sihikindlat ja pühendunud tegutsemist reformide läbiviimisel,“ märkis Eesti välisminister.

Tema sõnul peaks Kosovo jõudma ka viisavabaduseni Euroopa Liidu riikidega. „Kosovo on praeguseks ainuke Lääne-Balkani riik, kel pole Euroopa Liidu riikidega viisavabadust,” ütles ta.

„Oluline on Kosovo tõsine panustamine kõnelustele Serbiaga, sest suhete normaliseerimine Serbia ja Kosovo vahel on regiooni stabiilsuse seisukohast võtmetähtsusega, “ lausus Paet. „Dialoog on parim viis erimeelsuste lahendamiseks ning pingete vältimiseks,” lisas ta.

Paeti sõnul näeb Eesti arenguid kahepoolsetes suhetes Kosovoga. „Oleme pidanud oluliseks Kosovo ülesehitamise toetamist ja rahvusvaheliste jõudude tegevusse panustamist Kosovos ning oleme jätkuvalt valmis jagama oma riigi ülesehitamise kogemusi Kosovoga, rääkis ta. „Võtmetähtsusega on seejuures demokraatlike institutsioonide toimimine ja õigusriigi põhimõtete rakendamine,“ rõhutas Eesti välisminister.

Välisminister Urmas Paet kohtus eile Brüsselis ka Kreeka välisministri Stavros Dimasega ning kirjutas alla vastastikkuse mõistmise memorandumi koostööks Kreeka ja Eesti välisministeeriumite vahel.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee

Euroopa Liit peab kaasa aitama Lõuna-Kaukaasia riikide lõimumisele Euroopaga

Mon, 27 Feb 2012 11:25:02 GMT

Eesti soovib, et Euroopa Liidu idapartnerid Lõuna-Kaukaasias − Georgia, Armeenia ja Aserbaidžaan vaataksid Euroopa suunas ning liiguksid Euroopa Liidule lähemale, ütles välisminister Urmas Paet täna Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis.

„Mida rohkem riike teeb sellise valiku, seda enam on see Euroopa Liidu huvides,” ütles Eesti välisminister. Georgia on esirinnas nii Euroopa Liiduga lõimumise ambitsioonide kui reformide tempo poolest ning vajab Euroopa Liidu edasist toetust ja tähelepanu, sõnas Paet. „Seega loodame, et lähiajal tervitab Euroopa Liit nende Euroopa perspektiivi,“ lisas ta.

Paeti sõnul on Euroopa Liidu idapartnerlus märkimisväärselt kaasa aidanud poliitiliste ja majanduslike sidemete tihendamisele Lõuna-Kaukaasia riikidega. „Euroopa Liidu jätkuvat tähelepanu vajavad piirkonna arengut pärssivad pikaleveninud konfliktid,“ märkis ta.

Paet rääkis, et assotsiatsioonilepingu läbirääkimised on kulgenud edukalt Armeenia ja Georgiaga ning Armeenia ja Aserbaidžaaniga alustatakse läbirääkimisi viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute sõlmimiseks, Georgiaga soovime alustada viisadialoogi. Vabakaubanduslepingu läbirääkimisi on otsustatud alustada Georgia ja Armeeniaga.

Eesti toetab Euroopa Liidu aktiivset tegevust ning juhtivat rolli Georgia ja Venemaa vahelise konflikti tagajärgedega tegelemisel. „Euroopa Liidu vaatlusmissioon täidab väga olulist rolli julgeoleku tagamisel ning seetõttu on oluline, et missioon ei nõrgeneks ja säilitataks 200 vaatleja osalemine missioonil,“ lisas Paet.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

Välisminister Urmas Paet: Eesti mõistab hukka vägivalla ja repressioonide jätkumise Süürias

Mon, 27 Feb 2012 11:05:53 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, et Eesti mõistab hukka igasuguse vägivalla ja repressioonid ja muud inimõiguste rikkumised Süürias ning kutsub üles järgima Araabia Liiga plaani konflikti lahendamiseks.

Paeti sõnul peab Eesti väga oluliseks, et Süüria võimud võimaldaksid humanitaarabi kohaletoimetamist abivajajateni ilma igasuguste takistuste ja viivitusteta.

Paet ütles, et Eesti tunnustab Araabia Liiga aktiivset tegevust ja keskset rolli poliitilise lahenduse leidmisel Süüria konfliktis. „Euroopa Liit peab jätkama Araabia Liiga tegevuse toetamist,“ lisas ta.

Samuti märkis Paet, et arvestades olukorra tõsidust toetab Eesti täiendavate piiravate majanduslike meetmete kehtestamist Süüria suhtes.

„Toetame kontaktide loomist Süüria opositsiooni kõigi osapooltega, kes hoiduvad vägivallast, peavad kinni demokraatlikest väärtustest ning austavad inimõigusi,“ lausus ta.

Välisministrid arutasid ka viimaseid arenguid Egiptuses. Eesti välisminister ütles, et Egiptuse uued poliitilised jõud peaksid läbi viima ühiskonna arenguks vajalikke reforme ning Euroopa Liit peab olema valmis sellele kaasa aitama. „Suhete korraldamisel Egiptusega peab Euroopa Liit jälgima Egiptuse võimude tegevust ühiskonna demokratiseerimisel, erilise tähelepanu alla tuleb võtta inimõiguste küsimused, seejuures naiste ja laste õigused,“ sõnas ta.

Eesti toetab ka läbirääkimiste alustamist põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Egiptusega.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Urmas Paet arutab Brüsselis Serbiale ELi kandidaatriigi staatuse andmist

Sun, 26 Feb 2012 11:26:24 GMT

Homme osaleb välisminister Urmas Paet Brüsselis toimuval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus on kõne all olukord Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ning Serbiale ELi kandidaatriigi staatuse andmine.

Paeti sõnul toetab Eesti Serbiale kandidaatriigi staatuse omistamist ning liitumisläbirääkimiste alustamise kuupäeva määramist. "Hindame Serbia astutud samme reformide läbiviimisel ning valmisoleku näitamist suhete normaliseerimiseks Kosovoga," ütles ta.

Euroopa Liidu laienemine on teemaks samuti teisipäeval, 28. veebruaril toimuval üldasjade nõukogul, kus ministrid valmistavad ka ette 1.-2. märtsil toimuvat Euroopa Ülemkogu.

Välisasjade nõukogu päevakorras on veel olukord Süürias, Egiptuses, Lõuna-Kaukaasias ning Serbias ja Kosovos. Samuti kõneldakse Lähis-Ida rahuprotsessi hetkeseisust.

Välisminister Urmas Paet kohtub Euroopa Liidu välis- ja üldasjade nõukogu raames samuti Põhjamaade ja Balti riikide välisministritega ning Kosovo välisministri Enver Hoxhajga.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee

Eesti soovib Serbiale EL-i kandidaatriigi staatuse andmist juba veebruaris

Mon, 23 Jan 2012 11:22:45 GMT

Tänasel Euroopa Liidu välisasjade nõukogul Brüsselis arutati Serbia saamist EL-i kandidaatriigiks, otsustati kehtestada Iraanile täiendavad sanktsioonid, vaeti Lähis-Ida rahuprotsessi hetkeseisu ning olukorda Süürias, Birmas/Myanmaris ja Valgevenes.

Eestit nõukogul esindanud suursaadik EL-i juures Matti Maasikas ütles, et Euroopa Liidu laienemisega edasiminek sõltub kõikide osaliste pingutustest ja kokkulepitud tingimustest kinnipidamisest. „Me hindame Serbia edu reformide läbiviimisel ja leiame, et Euroopa Liidul on aeg teha omapoolne samm ning anda Serbiale kandidaatriigi staatus juba veebruari üldasjade nõukogul. Nii tunnustaksime Serbia edasiliikumist nende Euroopa-teel ning ajastus arvestaks ka Serbias hetkel võimuloleva valitsuse Euroopa-meelsust,“ selgitas Maasikas. „Suhete parandamine Kosovoga jääb aga seejuures eelduseks, ootame, et Euroopa Liidu vahendatav dialoog kahe riigi vahel jätkuks,“ lisas ta.

Lähis-Ida rahuprotsessiga seonduvalt toetab Eesti tugeva sõnumi saatmist mõlemale poolele. Iisrael ja Palestiina peavad mõlemad täitma eelnevalt võetud kohustusi ja jätkama läbirääkimisi, et jõuda kokkulepitud lahenduseni vastavalt rahuneliku seatud kavale. Eesti tunnustab Jordaania pingutusi Iisraeli ja Palestiina läbirääkimiste edendamisel ning peab vajalikuks Euroopa Liidu tugevat toetust Jordaaniale vahendajana.

Olukorra kohta Süürias nenditi, et see on jätkuvalt väga murettekitav ning arutati võimalusi, kuidas Euroopa Liit saaks selle muutumisele kaasa aidata. Tapmised peavad lõppema ja humanitaarabi kättesaadavus paranema. Euroopa Liit mõistab hukka Bashar al-Assadi režiimi ja toetab Araabia Liiga rolli kriisi lahendamisel. Ka Euroopa Liit peab jätkama surve avaldamist Süüriale.

Seevastu arengud Birmas/Myanmaris on paremuse poole liikuvad. Opositsiooniparteil võimaldatakse osaleda valimistel ning osa poliitvange on vabastatud. Seetõttu võeti tänasel Euroopa Liidu välisasjade nõukogul suund piiravate meetmete leevendamisele ning ollakse valmis ka sanktsioone üle vaatama.

Põgusalt peatuti Valgevene keerulisel poliitilisel ja inimõiguste olukorral. „Euroopa Liit peab jätkama oma kahetasandilist poliitikat, kus ühelt poolt rakendatakse režiimi mõjutamiseks sanktsioone ja teisalt toetatakse Valgevene demokraatlikke jõude,“ sõnas Matti Maasikas. Valgevene ei ole ainult Euroopa Liidu mure, vaid puudutab ka meie idanaabreid, mistõttu EL peaks sel teemal rääkima samuti oma idapartneritega. Ametlik Valgevene arutelu toimub järgmisel välisasjade nõukogul.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

Uus Euroopa Liidu eelarve peab tõstma ELi konkurentsivõimet

Fri, 27 Jan 2012 11:28:46 GMT

Tänasel Euroopa Liidu üldasjade nõukogul Brüsselis vaieldi järgmise Euroopa Liidu eelarveraamistiku (2014–2020) põhimõtete üle. Välis- ja Euroopa asjade ministrid leidsid, et uue eelarvega tuleb panustada majanduskasvu ja konkurentsivõimesse.

Eestit nõukogul esindanud suursaadik Euroopa Liidu juures Matti Maasikas ütles, et Eesti näeb Euroopa Liidu eelarvet eelkõige investeeringute eelarvena, kuna halduskulude osakaal moodustab sellest väga väikese osa. „Seepärast peame leidma tasakaalu liikmesriikide kokkuhoiuvajaduse ja Euroopa Liidu poliitikate elluviimiseks vajalike vahendite vahel,“ sõnas Maasikas. Suursaadik lisas, et järgmise ELi eelarveraamistiku peaeesmärk peaks olema suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet, seega toetada Euroopa 2020 (majanduskasvu ja tööhõive) strateegia tulevikkuvaatavaid algatusi ja eesmärke.

Eesti leiab, et uue eelarveraamistiku juures tuleb arvesse võtta nii Euroopa Liidu investeeringute vajadust kui iga liikmesriigi võimekust raha heaperemehelikult kasutada. Matti Maasika sõnul tähendaks see kahesuunalist solidaarsust Euroopa Liidus, kus tunnustatakse neid liikmesriike, kes saavad oma kohustuste täitmisega hakkama.

Eesti peab Euroopa Komisjoni ettepanekut uue eelarveraamistiku üldmahu kohta tasakaalustatuks ning heaks aluseks läbirääkimistega edasiminekuks. Samas oleks meie meelest mõistlik enne eelarvenumbris kokkuleppimist jõuda ühisele arvamusele uue eelarve mõjus ja peamiste poliitikate elluviimisest oodatavas kasus.

Taani eesistumisel jätkuvate läbirääkimiste protsessis on Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise eesmärk oluline kõikidele liikmesriikidele. Eesti rõhutab seda silmas pidades kahe kõige suurema Euroopa Liidu poliitika, EL-i ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika rolli. Meile on tähtis tugev kogu Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika, mis investeerib tööhõivesse ja konkurentsivõimesse. Ühine põllumajanduspoliitika võidaks otsetoetuste kiiremas tempos võrdsustamisest, see annaks liikmesriikidele võrdsed võimalused Euroopa Liidu ühisturul.

Lisaks tuleb investeerida teadus- ja arengutegevusse ning innovatsiooni, et Euroopa Liit säilitaks oma rolli globaalses kontekstis. Kõikidest nendest investeeringutest kasusaamiseks peame aga tagama parema piiriülese taristu, kasutades muu hulgas Euroopa Komisjoni väljapakutud Euroopa ühendamise rahastut.

Sel poolaastal veel viiel korral toimuvast üldasjade nõukogust arutavad ministrid Euroopa Liidu järgmist eelarveraamistikku neljal korral.

Lähem info:
Helen Ennok, Eesti ELi esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee